Ma tulin regressiooniteraapiasse kindla sooviga selgitada välja oma südameprobleemide põhjus !!! Kui ma siis tuleku põhjust selgitama hakkasin,kerkis poole jutu pealt ülesse hoopis teine teema. See,et ma leevendan neid südameprobleeme alkoholi tarvitamisega.See tuli nii tugevalt vahele,et minu enda jaoks puudus mu jutul igasugune loogiline seos!! Ja kui Sa siis küsisid, kumb probleem on minu jaoks olulisem,oli kohe olulisem hoopis probleemide alkoholiga leevendamine. Nii läksingi ma eelmise elu rännakule ,oma täielikuks hämminguks, hoopis küsimusega:
“Minna sellisesse ellu,mis on seotud minu sooviga valida alkohol,et luua paremat enesetunnet”……..
Juurdlesin mõistuses probleemi üle,et mis mul ometi viga on !!?? Mul on lõpuks ometi võimalus leida oma südameprobleemide põhjus..ja mina valin korraga hoopis midagi muud???
Tuleb aga välja,et MISKI on meist  targem……

Ma olen alati uskunud eelmistesse ja järgmistesse eludesse. Ja ma olen uskunud sellesse,et inimesed rändavad ajas koos n.ö hingerühmadena. Ma olen alati arvanud,et need on sellised sõpruskonnad,kus lihtsalt lepitakse kokku rollid järgmises elus,vastavalt sellele,kellel mida õppida on vaja. Esimest korda kerkis ülesse teadmine,et päris nii see siiski vist ei ole. Igal juhul,kui Sa viisid meid emaüsasse,siis minu esimene teadlik mõte oli: “Jälle seesama ema !!! See pole lihtsalt võimalik !!! Laske mind siit välja !!”
Ma olin alles rakk ja rabelesin hullupööra,otsides väljapääsu ja üritades põgeneda sealt,kus ma olin…

Kui me liikusime oma 9 aastase ellu, siis oma suureks üllatuseks ei sattunud ma mitte üldse praegusesse ellu vaid hoopis mingisse teise. Ma olin väike kuningatütar või midagi sellist. Oleksid Sa mu kleiti näinud !!!! Vauuuuuu :-))))))))))))))))))))))
Ma teadsin seda ruumi. Ma teadsin kohe,kus kõik asjad asuvad,mis värvi nad on. Ma oleks nagu alles eile seal ruumis käinud. Asja point oli aga selles,et minu isaks oli mees,kes praeguses elus on olnud minu sõber juba pea 20 aastat. Ta on jaganud alati just minuga oma mõtteid ja ideid  ja ma tean vist kõiki tema armukesi ja muid saladusi..
Meid lihtsalt tõmbab teineteise poole. Kuid läbi eelmise elu lapsesilmade taipasin ma midagi, mida ma selles elus pole endale tunnistanud. Ta ei olnud eelmises elus mitte sugugi tore mees. Ja paraku taipasin ma,et ta pole tore mees ka selles elus. Ta on pigem inimene, kes valetab, üritab inimestelt välja petta suures koguses raha, tehes oma tööd samal ajal väga halvasti…kindlasti ei ole ta inimene ,kes oleks mulle panustav. Ja kindlasti pole ta inimene, keda ma sooviksin valida oma ellu…
Ja peale seda regressiooniseanssi pole ma teda enam kordagi näinud…..
Minu teadlikkusse tõusis aga küsimus: ” Kui palju tassime me oma elus kaasas inimesi, kellega me oleme lihtsalt nii harjunud,et ei märkagi,et need inimesed ei ole meile mitte kuidagi panustavad”??Pigem on tõde see,et nad tirivad meid igapäevaselt meie n.ö. tasemelt alla! Sest lisaks sellele mehele kerkisid kohe minu jaoks esile veel mõned inimesed ja ka nemad on praeguseks minu elust lihtsalt kadunud.

Kui 9 aastase elutuba ja ümbrus olid mulle täielikult tuttavad,siis jõudes kohale sellesse ellu, millesse ma tollel hetkel olin valinud minna,oli kogu ümbrus mulle täiesti võõras. Ma jõudsin ellu,kus mu ema oli müünud mind prostituudiks,valetades et ma olen 15, kuigi ma tegelikult olin ainult 13. Ta ei müünud mind mitte sellepärast,et ta vajas raha,vaid sellepärast,et ta ei sallinud mind silmaotsastki ja tahtis minust lihtsalt lahti saada. Lõbumaja ja kõrts olid koos. Seal oli meeletu lärm. Muusika mängis,mehed räuskasid,naised kiljusid ja see ajas mind hulluks !!
(Ka praeguses elus ei talu ma üldse mingit taustamüra. Toas 24/7 üürgav telekas või raadio on minu jaoks täiesti välistatud. Samuti ei armasta ma rahvarohkeid kohti.)
Ma olin täielikus šokis sellest et ema mu lihtsalt maha müüs. Et üks ema saab üldse midagi sellist teha!!?? Meestele samas meeldis minu meeletu hirm ,noorus ja kaitsetu keha. Nad hoidsid mind kinni ja kallasid mulle viskit suhu seni,kuni ma olin teadvusetu ja nad said kasutada minu keha. ( Ma jälestan praeguses elus nii viski lõhna kui üksnes pudelite nägemist ja keeldun seda jooki kategooriliselt suhu võtmast). Mingi aja pärast sain ma aru,et joomine võimaldab mul minna mingisse teise olekusse. Osa minust lahkus kehast, tõusis ruumi kohale ja vaatas kõike kõrvalt. Mehed võisid teha minu kehaga mida iganes nad tahtsid,kuid see ei puudutanud mind enam….Nii ma tegingi selle valiku…valida alkohol oma enesetunde parandamiseks.
Ma nägin  nendes situatsioonides ka päris mitut inimest oma praegusest elust, kellega ma olen pidanud kokku puutuma (huvitaval kombel just tööalaselt) ning kelle vastu mul on esimesest kohtumishetkest tekkinud tohutu negatiivsus,kuigi inimesed pole veel suudki jõudnud lahti teha. Selles elus olid just nemad need, kes minu keha kallal vägivalda tarvitasid.

Taipasin korraga,et ka selles eelmises elus,oli kõik minu valik!! Ohvrirolli ja alkoholi valimise asemel ma oleksin võinud valida ka selle,et ma lepin olukorraga ja õpin ka sellises situatsioonis eluga toime tulema!!!!
Niipea,kui ma seda taipasin,tundsin ma läbi oma keha,kuidas soov valida alkoholi oma probleemide leevendamiseks kaob….see lihtsalt nagu valgus minu kehast välja ja lahustus ära. See kadus ilma igasuguseid jälgi jätmata,nagu poleks seda mitte kunagi olemaski olnud! See oli nii lihtne,et tekkis küsimus, miks ma seda küll varem ei teinud!?!?
Ilmselt tegin ma sellise valiku ka tolles elus ära, sest vaid mõne aasta pärast tuli üks noor mees ja ostis mind omakorda sellest asutusest välja. Me kolisime teise kohta, kus oli imeilus loodus ja suured lumised mäed ning elasime väga pika ja ilusa elu. See mees on praeguses elus minu poeg ja meil on tõesti alati olnud väga lähedane ja eriline suhe.

Praeguses elus on mul täpselt seesama ema !!! :-(((
Minu suhted oma emaga on täpselt sellised,et…mul pole temaga mitte kunagi mitte mingeid suhteid olnudki. Ma mäletan lapsepõlvest ainult seda,et ma soovisin olla sellest inimeset nii kaugel,kui vähegi võimalik. Ma pole jaganud temaga mitte kunagi mitte ühtegi oma mõtet ega tunnet ega ideed. Ta ei tea mida ma teen, kuidas elan ega millega ma tegelen. Tõde on see,et ta ei tea isegi seda, kus ma töötan. See naine pole mulle mitte kunagi öelnud mitte ühtegi head sõna ja terve oma lapsepõlve lootsin ma, et ma olen võetud lastekodust ja ühel päeval ilmub mu päris ema välja. See lihtsalt polnud võimalik,et see inimene saaks olla minu ema!!!
Ma lahkusin kodust hommikul peale keskkooli lõpupidu ja ei läinud kunagi tagasi. Kohusetundest käisin “kodus” korra aasta või paari tagant, kuni minu kehalised reaktsioonid jõudsid selleni,et ma ei suutnud selle inimese juuresolekul neelata enam alla vett ega omaenda sülge…praeguseks pole ma seda naist näinud ligi kümme aastat.

Ja siis leiutati mobiiltelefonid !!! :-(((
Kui tal hoog peale tuleb, helistab ta mulle üle päeva. Ta ei taha minuga rääkida. Ta ei kuulagi,kas ma üldse midagi vastan. Ta helistab mulle selleks,et öelda: kui loll ma olen…kui kole ma olen…kui loll ma olen…kuidas ma ei saa millegiga hakkama…kui koledad riided mul on…kui loll ma olen…kui koledad juuksed mul on…kui loll ma olen…kuidas ma ei oska mitte midagi..kui kole ma olen…kuidas ma mitte millegiga hakkama ei saa…kui loll ma olen..
Ja nii pea aegu iga päev…ligi 50 aastat ….
Need telefonikõned on ajanud mind sellisesse reageeringusse,et ma olen röökinud, hüsteeritsenud, lõhkunud asju…..Raev sellest,et ma pean olema seotud selle inimesega……see on selline,et ma võiksin purustada terve maakera !!!!!

Kui ma tutvusin Sinuga Monika ja taipasin ma ,millised imelised võimalused mulle on avanenud. Esimene asi,mida ma hakkasin kasutama,olid püüded parandada oma suhet selle naisega. Ma usun küll,et ma kasutasin ära kõik tööriistad, mida ma teadsin,mis töötas muideks suurepäraselt kõikide teiste inimeste puhul….välja arvatud muidugi see üks naine…
Ja nüüd, jõudes ringiga tagasi kirja alguse juurde (minu esimene teadlik mõte oli,et pole võimalik,et see on jälle see ema) tuli sellest regressiooniseansist  äkki selge teadmine,et see naine on minu elus ainult sellepärast,et ta peab mulle tagasi maksma kogu raha,mille eest ta mu kunagi maha müüs!!!Ta pole tulnud midagi heastama ega minuga mingeid suhteid siluma. Ta ei kannata mind endiselt silmaotsastki ja on ise sellega väga rahul.
Ta peab mulle lihtsalt tagasi maksma kogu raha !! Ja kui see on tehtud,siis ta lahkub ja ma ei näe teda enam kunagi…..

Niipea,kui see info minu teadvusesse jõudis, lahustus korraga kogu minu reageering selle inimese suhtes !!!
Kõik,mille peale ma olin läinud reageeringusse kõik need aastad…..see haihtus ,kadus ja sulandus heledasse valgusesse. Ja oligi kõik !!!
Ja selleks kõigeks oli vaja vaid Sinu paaritunnist regressiooniseanssi!!!!

Kuidas saaksin ma Sulle veel tänulikum olla ?!!

Piiritu tänulikkuse ja armastusega
Aivi